Norra kirjandus

Norra kirjandus on tänapäeva norra keele mis tahes keelekujus või selle varasemates keelekujudes kirjutatud ilukirjandus.

Norra kirjandus on saanud alguse paganlikust poeemist "Noorem Edda" ja keldi skaldide (Bragi Boddason ja Eyvindr Skáldaspill) 9.–10. sajandil kirjutatud värssidest. Kristlaste pealetungi käigus 1000. aasta paiku sai Norra tuttavaks keskaegse Euroopa kirjanduse, hagiograafia ja ajalooaineliste kirjapanekutega. Põliselanike suuliste traditsioonide ja islandi kirjanduse mõjude põimumine andis tõuke aktiivseks loometegevuseks 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul. Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil. Olulised teosed tollest ajast on "Historia Norwegie", "Thidreks saga" ja "Konungs skuggsjá". Keskaegsetest teostest tuntuim on dialoogivormis "Konungs skuggsjá". See on vestlus isa ja poja vahel ning mõeldud õpetusena kuningas Magnus Lagabøtele.

14.–19. sajand oli rahvusliku kirjanduse jaoks pime aeg. Küll andsid norralastena sündinud kirjanikud Peder Claussøn Friis ja Ludvig Holberg oma panuse Taani-Norra ühiskirjandusse.

Taani-Norra aja kaks kuulsamat kirjameest olid Petter Dass, kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi, millest tuntuim on Nordlandi poeetiline kirjeldus "Nordlands Trompet", ja näitekirjanik Ludvig Holberg, kes on ka romaani "Nils Klims reise til den underjordiske verden" autor. Võitlus iseseisvuse eest ja natsionalistlik liikumine 19. sajandi alguses aitasid kaasa rahvusliku kirjanduse ärkamisele.

19. sajand oli norra kirjanduse õitseaeg. Rahvusromantiline Henrik Wergeland ja euroopalikum Johan Sebastian Welhaven olid kaks väljapaistvamat luuletajat, kes mõlemad panid aluse iselaadi traditsioonile. Henrik Ibsenit peetakse üheks maailma suurimaks näitekirjanikuks ja ka suurimaks realismi esindajaks näitekirjanduses. Teised tolle aja silmpaistvad kirjanikud olid Bjørnstjerne Bjørnson, Alexander Kielland ja Jonas Lie. Kokku tituleeriti need neli autorit 19. sajandi lõpuks nn suureks nelikuks (The Four Great). Olulised kirjanikud olid ka Arne Garborg ja Amalie Skram. Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moe andsid välja norra muinasjutte (ilmusid esimest korda 1840ndatel). Nende muinasjuttude rahvalikul keelel oli suur mõju norra kirjakeele ja kirjanduse kujunemisele.

Näitekirjanik Henrik Wergeland oli samuti üks selle perioodi mõjuvõimsaid autoreid, kuid Lääne-Euroopa kirjandusse viisid Norra siiski Henrik Ibseni hilisemad tööd. Märkimisväärne aeg norra kirjanduses on 20. sajand, kui tõusid esile kaks Nobeli auhinna võitjat – Knut Hamsun ja Sigrid Undset.

Teise maailmasõja järel oli Norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes Jens Bjørneboe ja Agnar Mykle kultuuriradikalismist Dag Solstadi vasakradikaalse modernismi ja Erlend Loe naivismini. Tänapäeva autoritest on tuntud Jan Kjærstad, Lars Saabye Christensen ja Erik Fosnes Hansen. Jon Fosse on mängituim Norra näitekirjanik Henrik Ibseni kõrval; 21. sajandi alguses oli ta Euroopa tähelepanuväärsemaid nüüdiskirjanikke. Norra kirjanduses on ka populaarseid detektiivkirjanikke, näiteks Gunnar Staalesen ja Anne Holt.